Eesti rahvakalender - The Estonian Folk Calendar
Gregoriuse, kuukalender, hiina ... võite juba olla tuttav paljude erinevate kalendritega üle maailma. Aga kas teadsite, et ka Eestis on oma kalender, mida nimetatakse rahvakalendriks?
Veidi üle saja aasta tagasi tehti Eestis veel enamus talutöid käsitsi, austati vanu uskumusi ja kombeid, mille täitmisest sõltus loomade ja saagi edukus, talutehnika tõrgeteta toimimine ja pere heaolu. Rahvakalendri tähtpäevad tähistasid tööde alustamise ja lõpetamise aega ning näitasid, millal on kõige sobivam teatud töid teha ja millal tuleb sammu tagasi astuda ja hinge tõmmata.
Source: Heinrich Tiidermann/ Eesti Ajaloomuuseum
Esiteks ei olnud eesti kuud alati tuntud nende gregooriuseaegsete vastetega nagu jaanuar, aprill ja juuni (jaanuar, aprill, juuni). Eesti eri osades oli palju nimevariante ja ühel kuul võis olla 10+ nime, kuid need, mis kattusid, on need, mida äsja mainiti. Jaanuar oli näärikuu ehk uusaastakuu, aprill oli jürikuu ja juuni oli jaanikuu. Kuigi need kadusid eesti kalendrist sajanditepikkuse välismõjuga, kasutatakse soome keeles ikka veel traditsioonilisi kuude nimetusi.
Igal piirkonnal oli oma arv rahvakalendri tähtpäevi. Mõne hinnangul oli päevade arv umbes 80. Need olid seotud talutööde alustamisega kevadel (jüripäev - 23. aprill), viljaõnne tagamise (mardipäev - 11. november) ning oma karjaõnnega (kadripäev - 25. november). Nii mardipäev kui ka kadripäev on sarnased Halloweeniga ning on peamiselt populaarsed laste seas, kes riietuvad mardipäeva puhul musta ja kadripäeva puhul valgesse ning käivad siis ümbruskonnas komme palumas.
Source: Tääksi Põhikool
Teisi rahvakalendri traditsioone hoiavad elus maakogukonnad, kellel on kas kultuuriseltsid või kes tegutsevad aktiivselt agroturismi valdkonnas. Maakogukondi toetavad arvukad folkloorihuvilised ja -uurijad, kes on väsimatult teinud tööd vaimse pärandi dokumenteerimiseks. Igal suvel on võimalik teil endil külastada maakogukondi avatud talude päeval. Palun tõlkige eestikeelne lehekülg, sest ingliskeelset lehekülge ei ole uuendatud.
Võite jälgida rahvakalendrit ka Facebookis, kuhu nad lisavad lõbusaid karikatuurid ja annavad lühikesi selgitusi selle kohta, mida saab neil päevadel teha. Samuti võite küsida kohalikust turismiinfopunktist, kuidas liituda kohalike pidustustega, nii saate linnast veidi välja tulla ja saada aimu, mida Eesti rahvapühad endast kujutavad. Kõige mugavam koht kohaliku folkloori põhjalikumaks tundmaõppimiseks on Eesti Rahva Muuseum, kus on suurim Eesti pärandiga seotud esemete kollektsioon ja palju abivalmeid giide, kes aitavad teil rohkem teada saada.
Source: Arp Karm, CC BY-SA 4.0 via Wikimedia Commons
—---
The Estonian folk calendar
Gregorian, lunar, Chinese ... you may already be familiar with so many different calendars around the world. But did you know that Estonia also has its own calendar, which is called the folk calendar or rahvakalender?
A little over a hundred years ago, most farm work in Estonia was still done by hand, old beliefs and customs were still honored, and the success of the animals and crops, the smooth functioning of the farm equipment and the well-being of the family depended on whether or not they were fulfilled. The dates on the folk calendar marked the times when work was started and finished, they indicated the most appropriate time to do certain tasks, and when to take a step back and catch your breath.
First of all, the Estonian months were not always called by their Gregorian equivalents like January, April and June (jaanuar, aprill, juuni). There were many variations of the names in different parts of Estonia and one month could have 10+ names, but the ones that did overlap are the ones that were just mentioned. January was näärikuu or new year month, April was jürikuu (St. George’s month) and June was jaanikuu (St. John’s month). While they disappeared from the Estonian calendar over the centuries of outside influence, traditional names for the months are still used in Finnish.
Every region had their own number of special celebrations from the folk calendar. Some estimate that the number of days were around 80. They were related to kicking off work on the farms in spring (jüripäev - April 23rd), ensuring good crop (mardipäev - November 11th) and wishing and asking for luck with their animal herds (kadripäev - November 25th). Both mardipäev and kadripäev are similar to Halloween, and mostly popular among children who dress up in all black for mardipäev and all white for kadripäev, and then go trick-or-treating around the neighborhood.
The other folk calendar traditions are kept alive by rural communities who either have cultural associations or are active in the agrotourism sector. The rural communities are supported by the multitude of folklore enthusiasts and researchers who have worked tirelessly to document this intangible heritage. Every summer, you can visit the rural communities on a Open Farm Day. Please translate the Estonian page because the English page has not been updated.
You can also follow the folk calendar on their Facebook page where they add fun cartoons and give short explanations on what you can do during those days. You can also ask your local tourist info point about joining local celebrations and you’ll be able to escape the city for a bit and get a taste of what Estonia’s folk holidays are all about. The most convenient place to learn in depth about local folklore is the Estonian National Museum, which has the largest collection of Estonian artifacts and many helpful guides who can help you learn more.