Celebrating Estonian Women
In the runup to the 8th of march which is celebrated as International Women's Day and called naistepäev in Estonia, let's get to know some important cultural figures that have shaped the history of Estonia!
Source: Eesti Post
First, let’s get to know a whole team of Estonian fencers! The Estonian women's épée team has won medals at four World Championships over the past couple of decades in various formations, but their starring moment arrived at the 2020 Summer Olympics, when the Estonian team of Katrina Lehis, Erika Kirpu, Yulia Belyayeva and Irina Embrich won the gold medal at the Tokyo Olympics. It was the first Olympic gold for the team, and the first gold medal that Estonia achieved in 13 years! All the fencers are world class athletes in their own right, and Katrina Lehis also won a bronze medal at the Tokyo Olympics at the women’s épée event.
Let's travel back in time a little bit and acquaint ourselves with a figure from the 19th century. You may have heard of or seen statues of Lydia Koidula, but do you know the extent of her legacy?
Source: Public domain, Wikimedia Commons
She was a proliferate writer, poet and advocate for the Estonian national cause. Lydia Koidula is the national poet of Estonia, and she was also on the 100 Estonian crown banknotes. Her poem Mu isamaa on minu arm (My Fatherland Is My Love) has been considered as a replacement for the current national anthem since it was turned into a song and has been sung at every song festival since it was composed.
Last but not least, let’s learn more about a famous singer. Hilana Taarka was a seto singer and mother of song (lauluema). Many traditional figures are referred to as in the reversed name order, meaning the family/origin name becomes before the first name. Hilana refers to the Hilande village where Taarka spent most of her life.
Source: Klarqa, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Despite her unique voice and striking lyrics, she struggled to fit in. She never married and got by doing odd jobs along with singing at weddings to support her children. She noted that her father was dark skinned, and many have speculated that she was part Roma, which could have led to more discrimination. Even though the local community rejected her, tales of her talent spread across the country and ethnographic researchers wrote down her lyrics and recorded her songs, thus preserving her spirit and legacy for generations to come.
After her death, she faded into obscurity until a seto cultural revival took place in the 1970s. Now a statue of a Setu woman stands in Southern Estonia and is dedicated to all song mothers, including Taarka. In 2008, the ethnographical musical drama Taarka based on her life story premiered in Estonia. It is also the first movie in the world in Seto language.
Did you know all these women in this article? What surprised you the most about their lives? Let us know how you will celebrate International Women's Day and who are some inspiring women that you look up to!
-----
Eesti naiste tähistamine
Enne 8. märtsi, mida tähistatakse rahvusvahelise naistepäevana ja mida Eestis nimetatakse lihtsalt naistepäevaks, tutvume mõne olulise poliitilise ja kultuuritegelasega, kes on kujundanud või kujundavad Eesti ajalugu!
Kõigepealt tutvume terve Eesti vehklejate naiskonnaga! Eesti naiste epeekoondis on viimase paarikümne aasta jooksul erinevates koosseisudes võitnud medaleid neljal maailmameistrivõistlusel, kuid nende tähthetk saabus 2020. aasta suveolümpiamängudel, kui Eesti võistkond koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali. See oli epeekoondise esimene olümpiakuld ja esimene kuldmedal, mille Eesti saavutas 13 aasta jooksul! Kõik vehklejad on omaette maailmatasemel sportlased ja Katrina Lehis võitis Tokyo olümpiamängudel ka pronksmedali naiste epeevõistluses.
Rändame veidi ajas tagasi ja tutvume ühe 19. sajandi tegelasega. Te olete võib-olla kuulnud või näinud Lydia Koidula kuju, kuid kas teate, kui suur on tema pärand? Ta oli viljakas kirjanik, luuletaja ja Eesti rahvusliku asja eestkõneleja. Lydia Koidulat peetakse Eesti rahvusluuletajaks ja ta oli ka Eesti 100 krooni pangatähtedel. Tema luuletust "Mu isamaa on minu arm" ("Mu isamaa on minu arm") on peetud praeguse hümni asendajaks, sest see on muudetud lauluks ja seda on lauldud igal laulupeol alates selle loomisest.
Tutvume veidi ka ühe tuntud lauljaga. Hilana Taarka oli seto laulja ja lauluema. Paljusid traditsioonilisi tegelasi nimetatakse vastupidises nimereas, mis tähendab, et perekonna/päritolunimi kirjutatakse enne eesnime. Hilana viitab Hilande külale, kus Taarka veetis suurema osa oma elust.
Vaatamata oma ainulaadsele häälele ja silmatorkavatele laulusõnadele oli tal raske oma kogukonnas kohaneda. Ta ei abiellunud kunagi ja sai hakkama juhutöödega ning laulis pulmades, et oma lapsi ülal pidada. Ta märkis, et tema isa oli tumedanahaline, ja paljud on arvanud, et ta oli osaliselt mustlane, mis võis põhjustada suuremat diskrimineerimist. Ehkki kohalik kogukond teda tagasi lükkas, levisid jutud tema andekusest üle kogu riigi ning etnograafilised uurijad kirjutasid üles tema laulusõnad ja salvestasid tema laulud, säilitades nii tema vaimu ja pärandit tulevastele põlvkondadele.
Pärast tema surma jäi ta varju, kuni 1970ndatel toimus seto kultuuri taaselustamine. Nüüd seisab Lõuna-Eestis setu naise kuju, mis on pühendatud kõigile laulude emadele, sealhulgas Taarkale. 2008. aastal esietendus Eestis tema elulool põhinev etnograafiline muusikaline draama "Taarka". See on ühtlasi maailma esimene setukeelne film.
Kas sa teadsid kõiki neid naisi selles artiklis? Mis üllatas teid nende elu kohta kõige rohkem? Anna meile teada, kuidas sina rahvusvahelist naistepäeva tähistad ja kes on need inspireerivad naised, keda teie eeskujudeks peate!
Ingrid, OLS Community Manager – Estonian